Üks standard, mitu omanikku
Standardi kirjutasid sina, aga majad ei ole sinu omad — ja viiekümnes kohas korraga sa olla ei saa. Number, mis sealt tuleb, otsustab tasusid, boonuseid ja lepingu pikendamist, nii et ta peab igas majas tähendama sedasama ja tähendama seda ka kolme aasta pärast.
Brändistandard
Standard, mille saab küsimustikuna välja kirjutada
Dokument on juba olemas
Frantsiisis on standard kirjas — käsiraamatus, lepingu lisas, koolitusel. See on selle ärimudeli keskne dokument ja tavaliselt kõige hoolikamalt kirjutatud paber majas.
Puudu on ainult viis küsida „kas sellest peetakse kinni?“ nii, et vastuseks tuleks number, mille kaks inimest saavad ühtemoodi kätte. Enamasti täidab seda kohta praegu keegi, kes sõidab ringi ja kirjutab märkmikku.
Peatükk standardist, osa küsimustikust
Standardi iga peatükk on küsimustikus omaette osa, iga nõue omaette küsimus ja iga vastusevariandi taga on punktid, mille otsustad sina. Nii ei ole küsimustik standardi kokkuvõte, vaid sama dokument teises vormis.
Sellest järeldub ka aruanne: „nõrgimad teemad“ järjestab osasid, mis on sinu enda standardi peatükid. Vastus ei ole „see maja on 78%“, vaid „see maja jääb alla peatükis, mille sa ise kirjutasid kõige tähtsamaks“.
Kogu võrk
Üks küsimustik, mitte koopia iga omaniku jaoks
Võrgustik võib olla frantsiis, edasimüüjate ring, litsentsipartnerid või lihtsalt hulk eraldi omanikega maju ühe nime all. Tarkvara jaoks on nad kõik sama asi: üks standard, mitu asukohta, eri inimesed.
-
Üks küsimustik kogu võrgule
Küsimus on küsimustik ja nimi kahekesi. Koopia iga omaniku jaoks tähendab, et kahe maja numbrid ei ole omavahel võrreldavad — mitte sellepärast, et keegi eksis, vaid ehituse poolest.
-
Uus maja mõõdetakse esimesest päevast
Avatav asukoht ei vaja oma küsimustikku ega oma seadistust. Ta lisatakse võrku ja sama standard käib tema kohta samast päevast — nii on esimese kuu number juba võrreldav.
-
Üksuse kood, mitte üksuse nimi
Igal asukohal on väli sinu enda koodi jaoks — see number, mille järgi ta lepingus ja aruandluses niikuinii kirjas on. Külastuste väljavõte kannab seda nime kõrval kaasa, nii et aruanne läheb kokku sellega, mis teil juba olemas on.
-
Lahkunud maja jääb ajalukku
Arhiveerimine lõpetab uued külastused, aga jätab senised alles ja aruandesse. Eelmise aasta võrgu keskmine ei muutu sellepärast, et üks maja suleti või läks üle teisele omanikule.
Võrreldavus
82% täna ja 82% kolme aasta pärast
Kui tasu, boonus või lepingu pikendamine sõltub numbrist, on selle numbri kõige tähtsam omadus see, et teda ei saa tagantjärele ümber teha. Enamik tööriistu laseb elusat küsimustikku vabalt muuta — ja koos sellega muutub vaikselt ka see, mida eelmise aasta protsent tähendas. Keegi ei valeta; võrdlusalus lihtsalt libiseb ära.
Siin lukustub küsimuse identiteet niipea, kui keegi on sellele vastanud. Sõnastust, punkte ja järjekorda saab pärast seda vabalt muuta, sest iga antud vastus kannab endaga punkte, mis tal andmise hetkel olid — ümberhindamine liigutab ainult uusi külastusi. Kui küsimustik vajab tõesti ümberehitamist, on selleks omaette tee, mis on nähtav ja teadlik otsus.
Külmutatud — niipea kui keegi on vastanud
- Küsimuse nimi
- Küsimuse tüüp
- Vastusevariandi väärtus
Vabalt muudetav — ka pärast sadat külastust
- Sõnastus ja kirjeldus
- Punktid iga vastusevariandi taga
- Järjekord ja osade jaotus
- Uued küsimused ja uued osad
- Kas küsimus on kohustuslik
Iga vastus kannab endaga punkte, mis tal andmise hetkel olid. Seepärast on ümberhindamine ohutu: eelmise aasta protsent on ikka see, mis ta oli.
Frantsiisivõtjale
Ja mida sellest võrgu teises otsas arvatakse
Otsuse teeb frantsiisiandja, aga elama peab sellega kogu võrk — ja vastuväiteid on alati kaks: kas naaber näeb minu numbreid, ja kas mind hakatakse hindama kellegi tuju järgi. Mõlemale on vastus sisse ehitatud, ja seda tasub teada enne, kui esimene kiri võrku läheb.
Sa näed enda oma ja mitte naabri oma
Frantsiisivõtja ligipääs on piiratud tema enda majadega: ta näeb nende tulemusi, nende külastusi ja nende hindajaid. Naabri read ei ole ekraanilt peidetud — päring ei too neid kaasa, mis on erinevus, mis loeb siis, kui keegi hakkab aadressiriba muutma.
Piiratud on ka hindajate nimekiri, nii et ühe maja aruandega ei lähe kaasa loetelu inimestest, kes mujal võrgus käivad.
Ja frantsiisiandja näeb kogu võrku
Sama küsimustik, sama aruanne, ilma piiranguta: nõrgimad teemad kogu võrgu peale, hindajate võrdlus ja muutus eelmise perioodiga — ning esmaspäevases kokkuvõttes rida iga maja kohta. Piirkonnajuht istub nende kahe vahel: oma piirkond tervikuna, naaberpiirkond mitte.
Tähtis on see, et need on kaks vaadet ühe ja sama mõõtmise peale, mitte kaks eri mõõtmist. Vaidlus käib siis selle üle, mida numbriga peale hakata, mitte selle üle, kelle number on õige.
Frantsiisivõtjale
Loeb, ei kirjuta — ja see on meelega
-
Oma maja ta ise ei hinda
Aruandeid lugev roll ei saa külastust kirja panna. Oma maja ise hindamine on enesehindamine — teine mõõtmine, mis ei tohi audiitori omaga ühte keskmisesse segada.
-
Ega paranda seda tagantjärele
Külastuse parandamine jääb võrgu administraatorile. Parandus on raamatupidamislik toiming ja seda ei tee inimene, keda parasjagu mõõdetakse — sama põhjus, miks hindaja ise oma raportit pärast tulemuse nägemist ei muuda.
-
Aga saab kätte kõik, mille peale teda hinnatakse
Iga külastuse PDF koos vastuste ja punktidega, ja aruanne, mis nimetab osad, kust punkte kaotati. Nii saab maja teada enne, kui järgmine audit tuleb — mis on ka ainus viis, kuidas number üldse paremaks läheb.
-
Konto igale majajuhile ei maksa midagi
Hind sõltub asukohtade arvust, mitte kasutajate omast. Terve võrgu juhtidele ligipääsu andmine ei tõsta arvet ühegi euro võrra — kasutaja kaupa küsimine on see, mis mujal ligipääsu kokku tõmbab.
Kirjuta oma standard välja
Seitse päeva tasuta. Alusta ühest majast, tee esimene peatükk standardist küsimustikuks ja vaata, mida esimene külastus näitab.
Alusta siit